Kas riigiasutused peaksid enda brändi määratlema? Või olemasolevat brändi ümber mõtestama?

Viimasel ajal on hakanud kõlama kriitika riigiasutuste brändingu teemadel, tuues esile maksumaksja raha tuulde loopimise. Sattusin sellega seoses rahvustelevisiooni otsesaatesse, kommenteerimaks teemat. Küsime endalt kiretult, on see siis päris üdini halb?

Riigiasutuste rebränding

Aga stopp, enne veel – millega on siis üldse tegu? Riigiasutuste rebrändimine on protsess, kus riiklikud organisatsioonid uuendavad oma visuaalset identiteeti, sõnumit ja teenuste kuvandit eesmärgiga paremini vastata kaasaegsetele vajadustele ja ootustele. See võib hõlmata nii logo, värviskeemi, kujunduselementide kui ka kommunikatsioonistrateegia muutmist.

Igal projektil on oma probleemtaust, et miks hakatakse üldse midagi muutma. Põhjuseks võivad olla vananenud kuvand, tegevusala muutumine või laienemine.

Sellised projektid kestavad tihtipeale kuni paar aastat. Kõigepealt defineeritakse loovagentuuriga koostöös ära probleemkohad, siis viiakse läbi muudatused ja lõpuks kontrollitakse, kas tehtud töö avaldas algsele olukorrale mingit mõju. Kuigi riigiasutuste rebrändimise strateegia tulemust on tihtipeale näha just uue nime või logo näol, siis tegelikult on see ainult üks osa suuremast projektist. Nimelt, käib brändinguga kaasas ikka ennekõike organisatsiooni sisemine muutus. Näiteks võib töö ettevõtmise ajendiks olla asutuse töö efektiivsem toimimine, visiooni ja missiooni selgus ning samuti see, et töötajad mõistavad paremini, miks nad hommikul üldse tööle lähevad.

Loe täispikka intervjuud siit: https://identity.ee/et/blog/kas-riigiasutused-ei-peaks-tohtima-enda-brandi-maaratleda-voi-olemasolevat-brandi-umber-motestada/