Taust
EV Valitsuskabinet kiitis muuseumide pärandihoidla kontseptsiooni heaks 4. oktoobril 2018. aastal. Kultuuriministeerium seisab pärandihoidla rajamise rahastamise eest, taotledes projekti rahastamist riigi eelarvestrateegias perioodis 2024-2026. 2022. aastal koostati pärandihoidla teenuste analüüs, 2023. aasta alguseks valmis pärandihoidla avahoidla teenuse disain.
Kui kõik läheb plaani kohaselt, võiksid uued tänapäeva nõuetele vastavad hoidlad uksed avada 2028-2029. aastal. Enne on aga vaja see projekteerida ja valmis ehitada.
Miks on pärandihoidlat vaja?
Eesti hindamatute kultuuriväärtuste säilimine satub ohtu, kui me ei paranda hoiustamistingimusi. Üsna sageli ladustatakse museaale isegi mitte hoidlates, vaid selleks hädapäraselt kohandatud ruumides või hoonetes, kus ei ole võimalik kliimat mõjutada ning ei ole tagatud tuleohutus.
Tänasel päeval vastab vaid 30% hoidlapinnast kultuuriväärtuste pikaajaliseks säilitamiseks vajalikele nõuetele (arvesse on võetud Kultuuriministeeriumi haldusala riigimuuseumid ja halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid).
Mis on pärandihoidla oma olemuselt?
Peeter Mauer, Muinsuskaitseameti poolne projekti juht:
Minu jaoks tähendab pärandihoidla projekt uue ajastu algust. Pärandihoidla ühendab endas lahendusi paljude muuseumide ühisele probleemile – milleks on kultuuriväärtuslike esemete pikaajalise säilimise tagamine. Tänasel päeval vastab ainult kolmandik muuseumide hoiuruumidest pikaajalist säilimist tagavatele kliima-, turva- ja tuleohutuse nõuetele. Pärandihoidlas luuakse ühtne terviklik ja kestlik süsteem museaalide hoiustamiseks ning pärandi eest hoolitsemiseks.
Oma olemuselt on pärandihoidla muuseumide ühishoidla, kus kõik osapooled panustavad kogude säilitamisse. Lisaks on loodud võimalused museaalide konserveerimiseks ja digiteerimiseks. Oluline on, et kõigile huvilistele on lisaks muuseumide ekspositsioonide külastamisele loodud võimalus tulla ja tutvuda kogudes säilitatavate esemete, fotode ja dokumentidega.
Mis on strateegilise disaini agentuuri Identity roll projektis?
Ants Lusti, Identity strateeg:
Identity eesmärgiks oli disainida teenus algusest lõpuni koos vastavate plaanide ning kontseptuaalse visiooniga. Lõpliku arusaama loodavast saavutasime Peetri sisendit erinevate muuseumide spetsialistide kogemusi sünteesides. Võtsime eesmärgiks teha mõistetavaks, mis on Pärandihoidla, milleks see vajalik ehk mis on selle strateegiline tähtsus.
Peeter Mauer, Muinsuskaitseameti poolne projekti juht:
Identity ülesandeks oli üles ehitada Raadi kinnistule kavandatava Lõuna-Eesti pärandihoidla avahoidla üldkontseptsioon koos vastavate strateegiliste lahendustega. Strateegiliste lahenduste alla kuulusid: avahoidla teenuse kontseptsioon, ruumikontseptsioon, teenuste kasutajaprofiilid, kasutajate teekonnad, trendid avahoidlate disainimisel jmt.
Soovisime konkursi avalikustamise hetkest näha enda kõrval tugevat partnerit, kellel on suur kogemustepagas ning lai teadmiste baas, mis on seotud kultuurivaldkonna pakutavate võimalustega ning strateegilise disainiga.
Mis on pärandihoidla avahoidla strateegiline taotlus?
Peeter Mauer, Muinsuskaitseameti poolne projekti juht:
Magnetiks kultuurihuvilisele publikule saab avahoida, mis võimaldab kõigil tutvuda muuseumide kogudes olevate museaalidega. See on suur väljakutse meie kultuuri hoidmisel ja kättesaadavaks tegemisel. Hetkel on riigi muuseumide kogudes ca 4,5 miljonit museaali -kultuuriväärtuslikku eset , millest ekspositsioonides ja näitustel näeb kaduvväikest osa. Avahoidla võimaldab avalikkusele ligipääsu „peidetud varandustele“. Tahame, et iga huviline saaks näha, uurida ja kasutada meile kõigile kuuluvat kultuuripärandit. Pärandihoidlas saab see tihedas koostöös kõigi muuseumidega võimalikuks.
Milles seisneb projekti erakordsus?
Ants Lusti, Identity strateeg:
Antud projekti juures oli mitu elementi, mis olid erakordsed. Esiteks fakt, et avaliku sektori asutus pöördus eraagentuuri poole projektiga nii varases staadiumis. Tavapraktikas ehitatakse arhitektuurne element üles ning hiljem hakatakse tegelema kontseptuaalsete detailidega. Seekord võeti muinsuskaitseameti poolt aga modernsem suund. Alguses valmis koostöös muinsuskaitseameti ning Identity’ga teenuse kontseptsioon ning hiljem valmib reaalne ehitis, kus kõik kirjeldatud protsessid ka reaalselt tööle hakkavad.
Identity ja Muinsuskaitseamet lähtuvad tulevikust
Ants Lusti, Identity strateeg:
Viimasel ajal on tulevikule mõtlemise ja jätkusuutlikkuse teemad olnud eriti tähtsal kohal pea kõikides valdkondades. Mul on hea meel, et Muinsuskaitseamet on võtnud suuna, kus projekte tehakse tuleviku suunitlusega. Suuremad ühingud ning sektorite eestvedajad teevad strateegilisi otsuseid, mis peegeldavad tulemust tulevikus.
Peeter Mauer, Muinsuskaitseameti poolne projekti juht:
Vaadates planeeritava hoonestu mahtu ning spetsiifikat võtsime nõuks ennetada kõikvõimalikud olukorrad ning lähtuda tulevikust. Ka Pärandihoidla kontseptuaalsed kasutajaprofiilid on tehtud ettevaatava pilguga, jälgides tänaseid kasutajaid ning võimalikke tulevikutrende. Strateegiliselt on kontseptsiooni ülesehitus tähtis ennetav protsess ettetulevate muudatuste ennetamiseks.
Pärandihoidla avahoidla ehituse lõppu planeeritakse aastaks 2027-2030, mis tähendab seda, et reaalse avamiseni on veel vähemalt 4-7 aastat aega. Kuna tulevikku on raske väga täpselt ette teada, siis sellest tulenevalt projekt ongi erakordne. Kas kõik õnnestub või tehakse suuremaid muudatusi? Seda näeme täpsemalt tulevikus.
